Mis on e-sigaret

Geniaalsus peitub lihtsuses 

Siinkohal peaksin mainima, et proovin järgnevaga luua ülevaate e-sigaretist inimestele, kes tutvuvad selle elektroonilise seadmega esmakordselt. Proovin oma jutuga mitte liiga spetsiifiliseks minna. Järgnevalt annan ülevaate, millistest osadest e-sigaret koosneb.
 










Filter

Filter ei ole tegelikult filter sõna otseses tähenduses, vaid filtrit välimuselt meenutav kest, mis on seest täidetud pehme ja imava materjaliga. See materjal sisaldab ainet, mis sattudes kuumale aurustajale, teeb seda mida tegema peabki, nimelt aurustub. Tänu aine omadustele hakkab aurustudes tekkima toss, mille inimene järgnevalt kopsu tõmbab ja jälle tagurpidi välja puhub. Teate isegi kuidas see käib :). Hiljem tutvustan ka neid aineid lähemalt.
Filtri puhul on tähtis teada veel üht asjaolu - aktiivsel kasutamisel kipuvad nad tühjaks saama. Tühja filtrit saab õnneks ise uuesti täita. Filtreid täidetakse vastava täitemahlaga. Filtreid on tavaliselt müügil nii tühjana kui ka eelnevalt täidetuna. Eemalda aga filter, tilguta selle sisse täitemahla ja pidu jätkub.

Mõningatel mudelitel käib filtri ees veel huulik (drip tip). Huulik on seest tühi, plastist või metallist otsik, mille huulte vahele käiv ots on vormitud mugavaks kasutamiseks. Kui Sinu e-sigaretil on huulik, tuleb see eemaldada filtri küljest ja alles siis on võimalik tilgutada mahl filtrisse.

Aga mitte kõik filtrid ei ole täidetavad. On ka selliseid e-sigarette, mille aurustaja on ehitatud filtri sisse nii, et selle täitmine ilma filtrit lõhkumata on võimatu või raskendatud. Sellisel juhul aitab uue karbi filtrite ostmine. Uusi filtreid Sinu e-sigaretile pakub tavaliselt sama müüja, kellelt Sa toote ostsid. Sa ju ikka mäletad, kust oma esimese e-sigareti muretsesid? Juhul kui oled ostnud e-sigareti käest kätte või mõne kuulutusportaali kaudu, võib tekkida hiljem probleeme vajalike varuosade hankimisel. Nii filtri enda kui ka aurustaja ja aku eluiga on siiski piiratud. Varem või hiljem peate mõne neist uue ostma ja kui teil ei ole seda varuosa kuskilt saada, siis võib juhtuda, et kallis e-sigarett jääb riiulile tolmu koguma. Juhul kui te samal ajal olete ka suitsetamisest loobumisega ametis, siis katkise e-sigaretiga võite minna kergema vastupanu teed ja panete ühel hetkel jälle tavalise suitsu ette. 
Filtrid, nagu ka aurustajad, on oma ehituselt pidevalt arenemas. Neid täiustatakse ja parandatakse kogu aeg. Filtrite üks suuremaid probleeme peitub tavaliselt lekkimises. See tähendab, et ava, mille kaudu tossu suhu tõmbate, lekib. Sealt hakkab tilk-tilga haaval läbi tulema ka täitemahla. Kuna täitemahl ei ole just parima maitsega, siis on selline lekkimine üsna ebameeldiv.
Filtri puhul on väga tähtis ka filtri mahtuvus. Tavaliselt on väiksematel e-suitsudel standard-suurustega filtrid, mahtuvusega paar kolm tilka (alla ühe milliliitri). Lõbusamaks läheb asi just EGO taoliste e-suitsudega. Neile pakutakse erineva mahutavusega filtreid, 1 kuni 3 milliliitrini. Viimasega saab juba päevakese ilma täitmata läbi.



Aurustaja 
 

Aurustaja koosneb vastava takistusega metallvõrgust ja/või traadist, pisikesest mikroprotsessorist ning õhuandurist ja/või manuaalsest lülitist. Nii andur kui ka protsessor asuvad tavaliselt aku sees - olenemata sellest loetakse neid aurustaja osadeks.

Hetkel, kui te oma mahvi tõmbama hakkate, peab aurustaja kuumenema. Kuid kuidas teab aurustaja, millal on õige aeg kuumenemiseks? Mingi asi peab aurustaja tööle lülitama. Selleks on kahe erineva lülitussüsteemiga e-sigarette. Ühed on manuaalse, teised automaatse lülitiga. Järgnevalt vaatame neid lähemalt.



  

 Automaatne lülitus

Õhuanduri ülesanne on aru saada õhuliikumisest. See tekib hetkel, mil tõmbate mahvi. Sellel hetkel veetakse õhk läbi pisikeste aukude aurustaja eesotsast filtrisse. Õhuandur tunneb ära õhuliikumise ja annab signaali mikroprotsessorile. Protsessor omakorda lülitab aurustajale akust tuleva voolu taha ja aurustaja hakkab kuumenema. Samal ajal lülitab protsessor sisse ka aku ees oleva LED-valguse. Koheselt, kui te olete tõmbamise lõpetanud, hakkab protsess tööle vastupidi. Pärast õhuliikumise katkemist lõpetab andur signaali edastamise protsessorile ning viimane lülitab välja aurustaja ja LED'i.
Mõningatel mudelitel kontrollib protsessor ka aega, kui kaua on aurustajal järjest vool taga ehk kui kaua on aurustaja kuum, olenemata sellest, kui pikalt teie parasjagu oma mahvi tõmbate. See on vajalik selleks, et hoida aurustajat üle kuumenemast. Ideaalne aeg ühe mahvi tõmbamiseks on umbes 3-4 sekundit.

Õhuandurid on oma ehituse poolest samuti erinevad. Mõned on lihtsama ehitusega -  õhuliikumine tõmbab ise kaks klemmi kokku. Enimlevinud on aga andurid, mis saavad õhuliikumisest aru heli kaudu, mis seal tekib. Nimelt on pisikesed augud, mille kaudu te õhu aurustajasse tõmbate, tehtud teatud kujuga. Selline augu kuju võimaldab tekitada  õhuliikumisest vastava sagedusega heli, mille õhuandur ära tunneb. Heli ise on inimkõrvaga kuuldav ja sarnaneb S-tähe sisinaga.



Manuaalne lülitus


Manuaalse lülitiga e-sigaretid tunneb ära suitsul oleva nupu järgi. Minu arust veidi tobe lahendus, kuid mõnele meeldib. Selleks, et aurustaja saaks kuumenema hakata, peate te nupu alla vajutama. Nupuga variandil on ainult üks pluss automaatse lülituse ees. Te saate aurustaja kuumenema panna juba hetk enne tõmbama hakkamist. Automaatlülituse puhul, algab kuumenemine hetkest, mil te tõmbama hakkate. Seega esimesed hetked te tõmbate aurustajat kuumaks ja tänu sellele tuleb esimesel sekundil ka vähem tossu.
Manuaallüliti korral vajutate nupu alla hetk enne tõmbamist ja mahvi tõmbamise alguseks on aurustaja juba kuum. Siinkohal pean mainima, et ajavahe nupuga ja nuputa seadme aurusti  kuumenemisel on siiski marginaalse tähtsusega ja jääb sekundi murdosa juurde. Ülejäänud suitsu sisemus on mõlemal variandil sama.

Manuaalse lüliti miinusena peaks mainima veel käe asendit suitsu suhtes. Kuna te peate suitsetades nupukest alla vajutama, siis peab suits teil näppude vahel olema nii, et üks näpp paikneb lülitil. Automaatse lülituse korral, võib suits paikneda käes nii nagu te parasjagu paremaks peate.


Aku

Kui eespool sai kirjeldatud aurustaja kuumenemise protsessi, siis aku on just see detail, mis annab kuumenemiseks vajaliku voolu aurustajale. See omakorda tähendab aku tühjenemist. Mida väikesema mahutavusega on aku, seda kiiremini ta tühjaks saab. Akude mahtuvus varieerub tavaliselt vahemikus 180-650 mah (milliamprit tunnis). Kui mini e-sigarettidel on tavaliselt akud 180 mah, siis suurematel sigarettidel, näiteks EGO-sarnastel, on tavaliselt aku mahtuvus 650 mah.


Siin-seal pakutakse ka 1000-1300 mah akusid, mis on veelgi paremad kuna peavad kauem vastu. Kui 180 mah akut peab laadima iga natukese aja tagant, siis 650nene aku peab vastu vähemalt pool päeva kõva tossutamist. 1300se akuga võid terveks päevaks laadimise ära unustada. 
Aku mahtuvuse pealt tuleb ka lõivu maksta ja selleks on aku kaal. Mida suurem, seda raskem. Mini e-sigaret kaalub umbes sama palju kui AAA patarei, suuremad e-sigaretid aga juba ühe või kahe AA patarei jagu. Kui mõni osavnäpp viskab tavalise suitsu õhku ja püüab selle huultega kinni, siis toimetades samamoodi e-sigaretiga, võib ta mõnest hambast ilma jääda. Kuna aga e-sigaretti te selle raskuse tõttu huulte vahel nagunii hoida ei saa, võite ju koheselt vähe suurema mudeli peale mõelda. Nii ehk naa on laadimise näol tegemist segava teguriga.

Minule isiklikult meeldib suure mahtuvusega aku. Ma ei ole huvitatud päev läbi stepsli otsimisest ja mööda seinaääri jooksmisest. Minu jaoks on väga tähtis, et ma saan võtta hommikul oma e-sigareti kaasa täis aku ning täidetud filtriga ja võin ära unustada igasugused häirivad kõrvaltegevused, mis kaasnevad nii laadimise kui ka filtri täitmisega. Filter võiks olla samuti suuremat sorti, mis mahutab 2-3 ml mahla.




LED

LED on see lambike sigareti otsas, mis hakkab põlema, kui te sealt mahvi tõmbate. LEDide värvused varieeruvad päris laias skaalas. Neid on punase, sinise, kollase, rohelise tooniga ja ka valgeid. LEDi ülesanne on anda teile teada, millal aku tühjaks saab. Sellisel juhul hakkab LED vilkuma. Kui te sigareti aku laadima panete, läheb LED põlema ja kui aku saab täis, kustub ka LED. Nii lihtne see ongi. Seega päris kasulik asjandus. Lisaks annab e-sigaretile stiilse väljanägemise.






Lisad

Et kompenseerida väikesemast aku mahutavusest tulenevat tüütut laadimistegevust, on pisematele e-sigarettidele välja mõeldud mõned lisatarvikud. Ühte neist nimetatakse PCC (Personal Charging Case), mis kujutab endast akuga karbikest, millega saab oma sigarettide akusid laadida ja mis hoiab endas ka mõnda üleliigset filtrit ning aurustajat. Karbikese aku tuleb ise eelnevalt ära laadida ja seejärel saab seda omakorda laadijana kasutada.
Karbi küljes võivad olenevalt tootjast olla ka LED tulukesed, mis annavad märku kui sigareti aku on täis laetud. PCC välimused on eri tootjatel erinevad ja on tavaliselt loodud ainult tootjapoolse margi e-sigarettide jaoks.
  

  

Teise tuntud lisa nimi on USB passthrough. Tegemist on aku asemele keeratava otseühendusega, mis saab voolu juhtme kaudu arvuti USB pordist. See tähendab arvuti juures viibimist, kui te suitsu teete. Väga kasulik inimestele, kelle aeg möödub peamiselt arvutiga tööd tehes.





 Laadijatest pakutakse tavaliselt nii 220v kui ka auto sigaretisüütajast ning arvuti USB pordist töötavaid variante.